Ajaloost

Organisatsioon alustas tegevust juba 1989. aastal. Koosolekud, plaanide tegemine, ühistegevused koos sõjameeste ansambliga, nimeotsingud.

Omaette organisatsioonina registreeriti Tartu Linna Pensionäride Organisatsioon “Kodukotus”   20. detsembril 1990. a. Tol hetkel ei olnud Tartus teist sellise profiiliga organisatsiooni.

Alustati Kitsas tn. 8 ühes väikeses toas. Juba samal talvel korraldati käsitöönäitus, kuhu toodi väga ilusaid taieseid. Järgmine koht oli Fortuuna tn. 1-s, pärast selle lammutamist 1996. a. saadi koht Jakobi tn. 19, kus oli piisavalt ruumi ja võimalusi laiaks arenenud tegevusele (taidlus-, käsitöö- ja harrastusringid, eakatele komisjonikauplus, odavate riiete müügipunkt, suur saal koosolekute ning pidude korraldamiseks). Kuna Jakobi tn. maja oli eraomand, siis rendileping lõpetati 2004. a. kevadel.

Linnavalitsuse abiga leiti uued  ruumid Turu tn. 3. Kuna varsti jäid aga need ruumid kitsaks, leiti uus koht laiemate võimalustega Staadioni tn. 48.

Maja amortiseerus ja ei olnud enam piisavalt turvaline ja sobiv. 1. novembrist 2019 sai meie uueks koduks Viljandi mnt. 75 ärihoone teine korrus. Vastvalminud hoone, soe, valgusküllane ja pensionäride jaoks väikeste majandusmuredega kenad ruumid.

( aadressiks on küll Kambja vald, aga see ei pea tekitama segadust- oleme linna organisatsioon ).

Kodukotuse “kodud” läbi ajaloo.

Kitsas 8	Fortuna 1	Jakobi 19	Turu 3	Staadioni 48	Viljandi mnt. 75
1989	1990	1996	2004	2009	2019

Kodukotuse uue maja valmimine 01.04.-01.11. 2019.a.

Meist:

Kui see hoone lammutati 1996. aastal, siis uued klubiruumid saime Jakobi tn. 19 majja, kus oli piisavalt pinda ja võimalusi juba vahepeal laiemaks arenenud tegevusele: taidlus-, käsitöö- ja harrastusringid, eakatele komisjonikauplus, odavate riiete müügipunkt, suur saal koosolekute ning ühiste koosviibimiste korraldamiseks. 9.oktoobril 2001.a, lisandus Tartu Kodukotuse seltsingute juurde kuue mehe algatusel meesteklubi, mille algseks põhitegevuseks oli male- ja kabevõistluste korraldamine. Eraomandis oleva Jakobi majaga rendileping lõpetati ja ajutiselt olime veel Turu tn 3 ruumides. Uue, laiemate võimalustega koha- Staadioni tn. 48., saime 2009. aastal. Maja oli küll vana, kuid ruumi meie tegevuse tarvis siiski jagus.

Alates 1. novembrist 2019. sai meie uueks koduks Viljandi mnt. 75 ärihoone teine korrus. Hoone oli vastvalminud ja meile eraldatud ruumid on soojad, valgusküllased ja ruumikad. Bussipeatus on praktiliselt maja kõrval. Linnavalitsuse abiga ehitati 2024. aastal majja lift, et ka liikumispuudega inimestel oleks kergem klubis käia ja oma vaba aega sisustada.

Kodukotuse klubi on tugev ja elujõuline organisatsioon, kus huvitegevustesse on kaasatud üle 800 vanemaealise liikme. Klubiline ühistegevus tõstab terve linna kogukonna elu kvaliteeti. Organisatsioon on loodud eesmärgiga kujundada ja säilitada pensionäride tervislikku ja aktiivset eluhoiakut ja laiendada omavahelist suhtlust. Kodukotus osaleb üldsotsiaalsetel seminaridel, ümarlaudades, konverentsidel.

Töötavad erineva raskusastmega võimlemisrühmad, keelerühmad, rahvatantsu- ja karaktertantsu rühmad, lauluklubid, ansamblid, muusikaringid, sportliku tegevusega klubid (piljard, bõwling, petanq, boccia jt), teatri- ja käsitööhuviliste grupid. 26- tegevusgrupi eestvedajateks on eakad ise. Traditsiooniliselt tähistatakse kevadpäevi, emadepäevi, naistepäevi, isadepäevi, jõulusid ja tervitatakse koos uue aasta saabumist. Korraldatakse eakohaseid sportlikke ettevõtmisi ning kohtumisi naaberriikide vanemaealiste organisatsioonidega. Igakuuliselt toimuvad linna peotantsuõhtud. Meesteklubi eestvedamisel organiseeritakse ülelinnalisi bõwlingu võistluseid. Kolm korda on korraldatud Meesteklubide vabariiklikku kokkutulekut.

Lisaks ringide-klubide tööle toimuvad mitmesugused kontserdid ja etendused, temaatilised kultuurihommikud ja kohtumised spordiveteranide ning ühiskonnategelastega.

Kodukotuses tegutsenud ja tegutsevad rühmad on osalenud laulu- ja tantsupidudel, käinud esinemas hooldekodudes ja naabermaakondade samalaadsete organisatsioonidega kohtumas. Tähelepanu all on ka põlvkondade sidusus: ühisüritused Kivilinna koolis, Variku kooli laste

esinemised, lugemispäevadel koolis abiks olemine ja ühised loodusvaatluste päevad õpilastega.

Häid suhteid on loodud naaber-vabariikide sarnaste organisatsioonidega : Lätiga, Leeduga, Ukrainaga ja Soomega. Enne kriisiperioodi suheldi Pihkvaga. Käidi missioonikohtumisel ja annetuste üleandmisel Ukrainas, Kiievis. Kui alguses oli eesmärk käia turismireisidel, siis nüüd on üle kümne aasta tähelepanu naaberriikidega vastastikkustel külaskäikudel. Korraldatakse ühiseid üritusi, kommete- tavade esitlusi, rahvustoitude testimisi JA sportlikke päevi. Sellised temaatilised tegevused rikastavad naabrite elu tundmaõppimisi. Kõikide nende tegevuste juures on eriline tähelepanu olnud rahvuslikel isetegevuslikel esitlustel, oma maa kultuuri tutvustamisel. Toimunud on ühised kohtumisüritused, festivalid, spordipäevad, vanavanemate päeva tähistamised, mis kõik tugevdavad sõbratunnet ja üksteise mõistmist.

Sügisel osaleme Lätis, Balti Keti mälestusüritusel, mida korraldab Adazi piirkond. Kavas on Eesti-Läti-Leedu seenioride spordivõistlused.

Suvel võtame osa rahvusvahelisest seenioride suvefestivalist Leedus, Boćiu ühenduse korraldamisel ja kutsel.

Juhatajad